Šokeeriv sinine
Shocking Blue | Shocking Blue
Režissöör: Mark de Cloe
Müstiline sinine. Leina, nukrust, samas ka lootust, unistamist ja igavest armastust sümboliseeriv värv on paelunud ja inspireerinud loojaid Piccassost David Lynchi ja Krzysztof Kieslowskystni. Oma „sinise“ filmini on nüüd jõudnud ka hollandlane, eelmise aasta Just Filmi vaadatuima teose „Elu ühe päevaga“ režissöör Mark de Cloe.
Ka seekord on ta loonud ilusa, uduselt unenäolise maailma, milles paisatakse peategelane Thomas maalilisest Hollandi maapiirkonnast armukadeduse, süütunde ja leina õudusunenäkku. Sõbra surmas end süüdistades peab ta leppima nii juhtunu, iseenda, kui kõigega, mis seda meenutab. De Cloe asub jällegi uurima, kas armastusest – tema lemmikloodusjõust – piisab sügavale hingepimedusse mattunud noore päästmiseks.
Pikad kulgemised kaunitel, samas võõristavalt ebamaisetel moonipõldudel ja nende vahel looklevatel tühjadel teedel muudavad filmi eelmisest mõtlikumaks. See aga on andnud võimaluse tunduvalt detailsema ja rikkalikuma sümbolikeele loomiseks. Keskseks on muidugi sinine värv, peegeldades kord leina ja nukrust, siis jälle lootust, kõige rohkem aga seda tundelist segadust, mis saadab peategelast tema konarlikul teel armukadedusest, sõbra hukust ning süütundest armastuse ja lunastuse ja vaimse rahu otsinguteni.
Filmi keel: Hollandi Subtiitrid: VENE | EESTI
Film räägib poisist nimega Thomas, kelle üks suurimaid soove on välja aretada sinine tulbiliik. See on film täis noorust, kahetsust, armastust, kui mis on peamine sinist värvi…
Sinine värv- Lein, nukrus, lootus, unistus ja igavene armastus
Ka need elemendid olid olemas selles filmis, siis oligi ausalt öeldes kõik sinine.
Kui Thomas nägi oma sõpra peale jalgpalli magamas tüdrukuga kes talle meeldis, siis järgmine päev oli ta oma sõbra peale ikka väga vihane. Kui noored põllul tööd tegid, siis jooksis ta sõber ratta peal ning palus kiirendust, kuid Thomas pani vihahoos traktori liiga kiiresti liikuma ning ta sõber jäi traktori alla. Peale seda tundis poiss vaid leina, ta ei suutnud kellegagi rääkida, ta tundis, et kuna tema kui traktorist juhtis, siis oli ka tema õnnetusest süüdi. See tegevustik filmis viidaski leinale ning nukrusele, mida iseloomustab ka sinine värv.
Muidugi ei puudunud ka filmist lootused ja unistamine ning igavene armastus, sest peale sõbra surma sai Thomas endale tüdruku kellest ta oli koguaeg hoolinud ning nende vahele tuligi viimaks armastus, mis näis tõesti igavene.
Mis oli aga filmi juures eriti suuri plusspunkte andev oli see, et taas oli tegemist filmiga, mille loomine on olnud vägagi loominguline. Nimelt on autor võtnud ette sinise värvi ja hakanud sellest looma ning loonud välja väga sügava sisuga filmi ja seda kõike ühest pisikestest elemendist, sinisest värvist. See näitab, et filmilooja on väga andekas!
Veel tooksin välja, et tegelikult ongi sinine värv meie kõigi elu, sest meie kõigi olus on ju unistusi, lootusi, armastust, leina ja nukrust. Ja miks just šokeeriv? Kas te pole arvanud, et elu on täis imesid, mis võivad meid iga kell šokeerida, see on tegelikult nii. Nad ei pea meid šokeerima halvasti, see võib juhtuda ka hästi. Näiteks kui meie elukaaslane meie kätt palub, ta samamoodi võib meid šokeerida. Kas pole?
Mis veel meeldis oli filmi lõpul üks väike element. Nimelt kui Thomase tüdruku laps suri, siis võttis Thomas enda seljast sinise t-särgi ning mässis lapse sinna sisse ning mattis maha. Ta mässis sellega ka lapse nagu kõige elus ettejuhtuva sisse. Väga huvitav element, mida sai kohata filmi lõpus.
Lõpetuseks ainult kiidusõnad ning ütlen ausalt, et filmi vaatamise ajal oli päris mitu kohta kui minu silmad suurelt ekraanile punnitasid, sest film šokeeris tõesti. Siin polnud midagi illustreeritud.
Anna-Maria Uulmaa
LISA OMA KAVVA
Teisip 22.11.2011 19:00 Solaris Kino, Saku saal
LISA OMA KAVVA
toetajad
